Month Week Day
October 2019
Monday Tuesday Wednesday Thursday Friday Saturday Sunday
September 30, 2019 October 1, 2019 October 2, 2019 October 3, 2019 October 4, 2019 October 5, 2019 October 6, 2019
October 7, 2019 October 8, 2019 October 9, 2019 October 10, 2019 October 11, 2019 October 12, 2019 October 13, 2019
October 14, 2019 October 15, 2019 October 16, 2019 October 17, 2019 October 18, 2019 October 19, 2019 October 20, 2019
October 21, 2019 October 22, 2019 October 23, 2019 October 24, 2019 October 25, 2019 October 26, 2019 October 27, 2019
October 28, 2019 October 29, 2019 October 30, 2019 October 31, 2019 November 1, 2019 November 2, 2019 November 3, 2019
Støtteordninger FristerLinker
DáiddafoandaFrist 10.01Link
Fritt-Ord
For behandling i februar
Frist: 06.01
Norsk Fotografisk Fond
Utstillingsstøtte, prosjektsstøtte, publikasjonsstøtte og diversestipendFrist: 01.02Link
Office for Contemporary Art Norway (OCA)Støtte til norske kunstnere og kuratorer som er aktive internasjonalt. Utenlandske kunstnere og kritikere bosatt i Norge kan også søke midler. Frist: 01.02Link
Norsk Kulturråd
Fond for lyd og bilde
ProsjektstøtteFrist: 04.02Link
Kulturkontakt NordMobilitetsprogramFrist: 05.02, søknadsfrister kan variereLink
Fritt-Ord, søknadsfrister kan variereFor behandling i mars/april
Frist: 07.02Link
Sparebankstiftelsen
Frist: 01.02Link
The Norwegian Barents Secretariat
Application deadlines
For projects where the application sum to the Barents Secretariat exceeds NOK 400,000 there are 2 application deadlines a year; March 1st and October 1st.
For projects where the application sum is less than NOK 400,000 the applications are administratively and consecutively processed by the Barents Secretariat. It may take up to 4-6 weeks to process an individual application.
Link
Norsk-islandsk kultursamarbeid
Frist 01. 03Link
Billedkunstnernes VederlagsfondProsjektstøtteFrist: 01.03Link
Norsk KulturrådProsjektstøtte Visuell KunstFrist: 04.03 Link
Norsk Kulturråd
Kunst og ny teknologi Frist: 04.03 Link
Norsk Kulturråd
Utstillingsstøtte til kunstnere i etableringsfasenFrist: 04.03Link
Norsk Kulturråd
Utstyrsstøtte til fellesverkstederFrist: 03.03 Link
Norsk Kulturråd
Kunstløftet (barn og unge)Frist: 04.03 Link
Fritt-Ord
For behandling i maiFrist: 28.03Link
Fosenstipendet
Utstillingsstipend for kunstnere med medlemsskap i kunstnerorganisasjonFrist: 31.03
Link
Finmark fylkeskommune,
Profesjonell kunstnerisk virksomhetFrist 01.04Link
Troms fylkeskommuneGrunntilskudd til samiske frivillige kulturorganisasjonFrist 01.04
UD støttte
KunsthåndtverkFrist: 01.02Link
Kulturkontakt Nord
MobilitetsprogramFrist: 09.04Link
Tromsø kommune
Kulturstipend for kunstnere og kulturarbeidereFrist 01.05Link
Hordaland fylkeskommuneKulturelt utviklingsprogramFrist 01.05
Hordaland fylkeskommuneFraktstøtte for Norske kunstforeningerFrist 01.05
Hordaland fylkeskommuneHordaland fylkeskommunes kunstnerstipendFrist 01.05
Norsk illustrasjonsfond reise og studiestipendFrist 01.05
OCA
OCA gir støtte til norske kunstnere og kuratorer som er aktive internasjonalt. Utenlandske kunstnere og kritikere bosatt i Norge kan også søke midler.Frist: 01.05Link
Fritt-Ord
For behandling i juniFrist: 09.05Link
Oslo Kommunes kunst- og kulturstipendMunch- og Vigelandsstipendet, Stipend til unge kunstnertalent innen frivillig kulturfelt, Kunstner i etableringsfasen, Internasjonal kunstnerutvekslingsordning, Kulturprofilstipend og DiversestipendFrist: 15.05Link
Bergen kommuneKultur- , arbeids- og etableringstipendFrist: 02.06
Norsk Kulturråd
Prosjektstøtte Visuell KunstFrist: 03.06Link
Norsk Kulturråd
Utstillingsstøtte til kunstnere i etableringsfasenFrist: 03.06Link
Fritt-Ord
For behandling i septemberFrist: 01.08Link
Skien Kommune
Kunstner- og arbeidsstipendFrist: 31.08Link
Norsk Kulturråd
Prosjektstøtte Visuell KunstFrist: 02.09 Link
Norsk KulturrådFond for lyd og bilde - prosjektstøtteFrist: 02.09 Link
Norsk KulturrådUtstillingsstøtte til kunstnere i etableringsfasenFrist: 02.09 Link
Norsk Fotografisk Fond
Utstillingsstøtte, prosjektstøtte, publikasjonsstøtte og diversestipendFrist: 01.09Link
OCA
Støtte til norske kunstnere og kuratorer som er aktive internasjonalt. Utenlandske kunstnere og kritikere bosatt i Norge kan også søke midler. Frist: 01.09Link
Billedkunstnernes Vederlagsfond

www.billedkunst.no
Prosjektstøtte Frist: 01.09Link
Kulturkontakt NordMobilitetsprogramFrist: 11.09Link
Fritt-Ord
For behandling i oktober/novemberFrist: 12.09Link
SparebankstiftelsenFrist: 01.09Link
Finmark fylkeskommune
Finnmark fylkeskommunes treårige arbeidsstipend for billedkunstnere og kunsthåndverkereFrist 01.10Link
Troms fylkeskommune
Kulturprisen og arbeidsstipend for kunstnereFrist 15.10Link
Norske Fagfotografers FondStøtte av tiltak som fremmer fotografiens stilling.Frist: 01.10Link
Ingerid, Synnøve og Elias Fegerstens stiftelse for norske bildende kunstnereEtt- og toårige stipender
Frist: 01.10Link
Norsk Illustrasjonsfond
StipendFrist 15.10Link
Sametingets kunstnerstipend
Arbeidsstipend, Arbeidsstipend for yngre, nyetablerte kunstnere, Reise- eller studiestipend, Vikarstipend, Etableringsstipend, MaterialstipendFrist 15.10Link
SKFV - Samiske kunstneres og forfatteres vederlagsfondArbeidsstipend, Reisestipend, Prosjektstipend, Etableringsstipend SGS, Materialstipend, SDS Utstillingsstipend, SDS Materialstipend, SDG - StipendFrist 15.10Link
Statens kunstnerstipendArbeidsstipend, Arbeidsstipend for yngre/nyetablerte kunstnere, Diversestipend, og Diversestipend for nyutdannedeFrist: 16.10 Link
Ingrid Lindbäck Langaards Fond og stiftelse til fordel for norske kunstnere
Søknad til stipend, residency på Cite Internationale des Arts i Paris og videreutdannelse i utlandet.Frist: 15.10Link
Kulturkontakt Nord
MobilitetsprogramFrist: 22.10Link
Kunstmuseet Nord-Trøndelag
Stipend/prosjektstøtte/utstillingsplassFrist: 01.11Link
OCA

Støtte til norske kunstnere og kuratorer som er aktive internasjonalt. Utenlandske kunstnere og kritikere bosatt i Norge kan også søke midler.Frist: 01.11Link
Fritt-Ord
For behandling i desemberFrist: 01.11Link
Norsk Kulturråd
Søknad om midler til samarbeidsprosjekt i latvisk kulturutvekslingsprosjektFrist: 01.10Link
Ad hoc-midlerTilskuddet for AD hoc-midler har en løpende søknadsfrist, som vil si at søknadene behandles etterhvert som de kommer inn. Tildelingene gjøres 4 ganger i året. Løpende søknadsfristLink
Sametinget
Arena for Kunst og KulturformidlingLøpende søknadsfristLink
Sametinget
Kompetanseheving ved samiske institusjonerLøpende søknadsfristLink
Sametinget
KulturtiltakLøpende søknadsfristLink
BKH
Bildende Kunstneres Hjelpefond
Løpende søknadsfristLink
Utstillingssteder FristerLinker
Spring Exhibition, Charlottenborg KunsthallSøknad om deltagelse på Forårssudstillingen
Frist: 10.01Link
Sørlandsutstillingen
Søknad om deltagelse på Sørlandsutstillingen
Frist: 22.01
Link
Østlandsutstillingen
Søknad om deltagelse på Østlandsutstillingen
Frist: 01.02
Link
Haugesund Kunstforening
Utstillingsplass i Haugesund BilledgalleriFrist: 15.03Link
Trøndelag senter for samtidskunst
Søknad om utstillingplass
Frist: 15.03
Link
Skiens Kunstforening
Søknad om utstillingsplass
Frist: 01.04
Link
Høstutstillingen
Søknad om deltagelse på høstutstillingen, Kunstnernes Hus
Frist: 10.04
Link
Galleri BOA
Søknad om utstillingsplass
Frist: 10.05Link
Unge Kunstneres Samfund
Søknad om utstillingplass eller visning av andre prosjekter på UKS.
Frist: 01.06
Link
VestlandsutstillingenSøknad om deltakelse på VestlandsutstillingenFrist: 01.06Link
FotogallerietSøknad om utstillingsplass på Fotogalleriet
Frist: 15.06
Link
Akershus Kunstsenter
Søknad om utstillingplass
Frist: 15.09
Link
KunstnerforbundetSøknad om utstillingsplass
Frist: 20.09
Link
Galleri LNM (landsforeningen norske malere)
Søknad om utstillingsplass
Frist: 01.10
Link
Oppland Kunstsenter
Søknad om utstillingsplass
Frist: 01.10
Link
Den 69. nordnorske kunstutstilling
Søknad om utstillingsplass
Frist: 10.10
Link
Nordnorsk kunstnersenter
Søknad om utstillingsplass
Frist: 10.10
Link
TegnerforbundetUtstillingsplass
Frist: 01.11
Link
Vårustillingen på Fotogalleriet
Søknad om deltagelse på Vårutstillingen
Frist: 01.11
Link
SOFT Galleri
Utstillingsplass
Frist: 01.12
Link
Oslo Screen Festival
Søknad om deltagelse på Oslo Screen Festival, internasjonal festival for videokunst.
Frist: Ikke utlyst
Link
Sørlandsutstillingen
Søknad om deltagelse på Sørlandsutstillingen
Frist: Ikke utlyst
Link
Rådhusgalleriet, Oslo
Søknad om utstillingsplass
Link
Tromsø Kunstforening
Søknad om utstillingsplass
Link
Kunstmuseet Nord-Trøndelag
Søknad om utstillingsplass
Link
Kristiansand Kunsthall
Søknad om utstillingsplass og prosjekter
Link
Fotografiens Hus
Søknad om utstillingsplass
Link
    
Kunstlerhaus Bethanien
Berlin, Tyskland
Residency
Frist: 01.02Link
Recess, New York: Session
Søknad om residency i New YorkFrist: 14.03Link
Skandinavisk ForeningKunstnerbolig i Roma, Roma, Italia
Residency
Frist: 01.04Link
Nordisk Kunstnarsenter Dale (NKD)Dale, Norge
Residency
Frist: 11.04Link
OCAResidency Berlin og Los Angeles. Frist: 01.05Link
Focus A-i-RResidency Oslo/Stockholm/HelsinkiFrist: 30.09Link
Millay Colony, AusterlitzNew York
Residency
Frist: 01.10Link
Stipendopphold ved Sommerakademiet, Bremanger kommune

Opphold 1-6 mndFrist: 01.11Link
WIELS, Brussel, Belgia
Residency
Frist: 01.11Link
Platform China, Beijing, Kina
Residency
Frist: 01.11Link
    
Oslo Open Frist: 10.01Link
European Publishers Award
Frist: 15.02
Link
KORO – opptak av kunstkonsulenter
Frist: 15.04Link
International Dummy Award Frist: Ikke utlystLink
Nordic Dummy AwardFFF arrangerer Nordic Dummy Award i forbindelse med Fotobokfestival Oslo
Frist: Ikke utlystLink

John Savio pris:

VervNavnPeriode
MedlemMatti Aikio2019-2021
MedlemSDS KR medlem 2019-2021

Reise- eller studiestipend

Thomas Colbengtson30 000
Arve Nordland20 000
Kenneth Hætta30 000
Inga Ravna Eira40 000
Ellen-Astri Lundby50 000

Etableringsstipend

Kathrine Olsen Nedrejord30 000
Margrethe Pettersen40 000

Materialstipend

Mathis Nango50 000
Roy Alexander Lind48 000
Ada Einmo Jürgensen22 000
Silja Somby20 000

Arbeidsstipend 1-5 år

Johan Sara jr.joiker5 år202 000
Sara Margrethe Oskalscene og film3 år202 000
Anne Berit Anti3 år202 000
Sigbjørn Skådenforfatter3 år202 000

Arbeidsstipend yngre kunstnere 1-3 år

Matti Aikio3 år202 000

Reise- eller studiestipend

Inga Márjá Sarre40 000
Hege Siri20 000
Gjert Rognli40 000
Bernt Mikkel Haglund50 000

Etableringsstipend

Matti Aikio50 000
Ingir Ane Bål50 000
Anne Magga Wigelius50 000

Materialstipend

Silje F. Thoresen60 000
Klemet Anders Buljo65 000
Karen Anne Buljo40 000
Inga Márjá Sarre15 000

Vikarstipend

Biret Ristin Sara100 000

Arbeidsstipend 1-5 år

Gerd Loråsbilledkunstner. 1 år197 000

Arbeidsstipend yngre kunstnere 1-3 år

Marja Bål Nangofilm. 3 år197 000

Reise- eller studiestipend

Rauni M. Lukkariforfatter60 000
Berit A. Miennajoiker15 000
Roger Ludvigsenkomponist30 000
Nils Á. Utsifilm50 000
Isak Samuel Hættajoiker20 000

Etableringsstipend

Marita I. Solbergkunstner60 000
Jon I. E. Tellefsenkomponist40 000

Materialstipend

Synnøve Persenbilledkunstner25 000
Jens M. Miennaforfatter14 000
Amund Johnskarengsanger20 000
Ánne M. Wigeliussanger50 000
Sigbjørn Skådenforfatter5 000
Ingunn Olsen10 000

Vikarstipend

Amund Johnskarengsanger80 000

Arbeidsstipend 1-5 år

Egil Pedersenfilm. 2 år193 000
Per Isak Juusoduodji. 3 år193 000

Arbeidsstipend yngre kunstnere 1-3 år

Inga Márjá Sarreskuespiller. 3 år193 000
Elin Kåvensang og dans. 3 år193 000

Reise- eller studiestipend

Klemet Anders Buljokomponist30 000
Berit Kirsten Sarajoiker30 000
Hege Siriforfatter30 000

Etableringsstipend

Annbjørg Hættasanger35 000
Anne Berit Antiklesdesigner60 000
Ingvill Fossheimkostymedesigner20 000

Materialstipend

Åse M. Holmforfatter25 000
Kurt Hermansenlyskunstner40 000
Viggo Pedersenbilledkunstner35 000
Marry A. Sombyforfatter35 000

Vikarstipend

Karen Anne Buljoforfatter60 000
Hege A.Nilsenbilledkunstner60 000
Ellen A. Oskaljoiker60 000

Arbeidsstipend 1-5 år

Cecilia Perssonjoik. 3 år190 000
Niko-Mihkkal Valkeapaamusiker. 3 år190 000

Arbeidsstipend yngre kunstnere 1-3 år

Hanne Grieg Hermansenbilledkunsnter. 3 år190 000

Arbeidsstipend eldre kunstnere (5 årig)

Nils Reidar Utsiteaterfilmforfatter. 5 år190 000

Reise- eller studiestipend

Arve Nordlandkomponist25 000
Inga Marja Sarreskuespiller20 000
Egil Pedersenfilm25 000
Ovlla A.Gaupduojár30 000
Sven Henriksendramatiker20 000
Rauni Magga Lukkariforfatter35 000
Sara M. Oskalskuespiller40 000
Bernt M. Haglundkomponist50 000
Anstein Mikkelsenfilm10 000

Etableringsstipend

Elin Kåvenartist30 000
Anders Sunnabilledkunstner60 000

Materialstipend

Berit Alette Miennajoiker10 000
Johan Sara jr.musiker50 000
Inga Ravna Eiraforfatter15 000

Vikarstipend

Viggo Pedersenbilledkunstner60 000
Åse M. Holmforfatter60 000

Arbeidsstipend 1-5 år

Berit Alette Miennajoiker3 år185 000
Rawdna Carita Eiraforfatter2 år185 000

Arbeidsstipend yngre kunstnere 1-3 år

Marita Isobel Solbergkunstner2 år185 000
Elle Sofe Henriksendans og koreografi3 år185 000

Reise- eller studiestipend

Rauni Magga Lukkariforfatter25 000
Inger Blix Kvammenkunstner50 000
Isak Samuel Hættajoiker17 000
Elin Kåvendanser20 000

Etableringsstipend

Andreas Holtungkunstner40 000

Etableringsstipend for skjønnlitterære forfattere & oversettere

Petter J. Lukkariforfatter20 000

Materialstipend

Isak Samuel Hættajoiker7 000
Åse Margget Holmjoiker12 000
Egil Pedersenfilmkunstner52 000
Arve Nordlandkomponist11 000
Bernt Mikkel Haglundkomponist50 000

Vikarstipend

Arve Nordlandkomponist40 000

Lorem Ipsum

Arbeidsstipend Kunstnere:

Outi Kaarina Pieski200 000

Forfattere:

Sara Margrethe Oskal200 000

Reisestipend Kunstnere:

Britta Marakatt Labba30 000
Mathis Nango30 000
Inger Blix Kvammen39 000

Forfattere:

Sigbjørn Skåden25 000
Karen Anne Buljo35 000
Rauni Magga Lukkari32 000
Synnøve Persen45 000

Prosjektstipend Forfattere:

Leammuid Biret Ravdna60 000

Materialstipend Kunstnere:

Odd M. Sivertsen60 000 R
Hege Annestad Nilsen25 000

Forfattere:

Hege Siri26 200

Utstillingsstipend Kunstnere:

Aage Gaup60 000
Joar Nango55 000

SDG stipend Kunstnere:

Anders Sunna75 000

Arbeidsstipend Kunstnere:

Hilde Skancke Pedersen197 000

Forfattere:

Elle Márjá Vars197 000

Reisestipend Kunstnere:

Joar Nango36 000
Fred Ivar Utsi Klemetsen20 000

Forfattere:

Jon Iver E. Tellefsen40 000
Ellen Anne G. Eira25 000

Prosjektstipend Forfattere:

Sigbjørn Skåden52 962
Rauni Magga Lukkari52 962

Materialstipend Kunstnere:

Lena Stenberg30 000
Inger Blix Kvammen95 000
Aino Hivand10 000

Forfattere:

Ellen A Sara Gaup25 000
Rauna P Leivo10 500
Sara Margrethe Oskal15 000

Utstillingsstipend Kunstnere:

Kristin Tårnesvik50 000

SDG stipend Kunstnere:

Hege Annestad Nilsen75 000

 

Arbeidsstipend Kunstnere:

Hege Siri185 000

Forfattere:

Siri B. Johansen185 000

Reisestipend Kunstnere:

Hege A. Nilsen52 000

Forfattere:

Rauni  M.Lukkari33 000
Rawdna C. Eira30 000

Prosjektstipend Forfattere:

Berit K. Sara50 000

Etableringsstipend Forfattere:

Odd Sivertsen40 000

Materialstipend Kunstnere:

Nils Anders Labba40 000

Forfattere:

Ingunn Olsen18 000
Rauni M. Lukkari27 000
Rawdna C. Eira15 000

Utstillingsstipend Kunstnere:

Gjert Rognli50 000

SDG stipend Kunstnere:

Asbjørn Forsøget75 000

Arbeidsstipend Kunstnere:

Victoria Andersson185 000

Forfattere:

Karen Anne Buljo185 000

Reisestipend Kunstnere:

Gjert Rognli30 000
Hanne Grete Einarsen20 000

Forfattere:

Åse M. Holm37 000
June S. Strask25 000

Prosjektstipend Forfattere:

Siv M.T. Ekaas50 000

Etableringsstipend Forfattere:

Nils A. Inga25 000

Materialstipend Kunstnere:

Hilde Skancke Pedersen25 000
Inger Blix Kvammen40 000

Forfattere:

Karen Anne Buljo25 000
Hege Siri8 000
June S.Strask30 000
Karin Tuolja15 000

Utstillingsstipend Kunstnere:

Joar Nango25 000

SDG stipend Kunstnere:

Ingunn J. Moen Reinsnes75 000

Kommer

Anitta Suikkari / Sara M Oskal130 000
Inga Ravna Eira45 000
Per T Turi & Kennet Hætta50 000
Johan Sara jr  Aage Gaup80 000
Synnøve Persen m. fl.50 000
Hege Annestad Nilsen20 000
Hege Annestad Nilsen90 000
STS, Mette Brantzeg100 000
Åse Márgget Holm25 000
Inga Márjá Sarre90 000
Anna Mággá Wigelius25 000
Inga Ravna Eira150 000
Rauni Magga Lukkari/Matti Aikio100 000
Berit Alette Mienna25 000
Ellen A. Oskal25 000
Eva Anette Wilks87 000
Siri Broch Johansen100 000
Johtti kompani v/Elle Sofe Henriksen170 000
June Sommer Strask113 500
Hege Annestad Nilsen130 000
Siri B. Johansen og Sara Margrethe Oskal200 000
Joar Nango & Silje F. Thoresen112 000
Elle Sofe Henriksen100 000
Niillas A. Somby200 000
Hilde Skancke Pedersen70 000
Annelise Josefsen70 000
Samiske Komponister v/Anders Somby67 500
Sápmi Music v/Kai Somby116 000
Mette Brantzeg180 000
Stiftelsen Kunstskolen i Karasjok65 000

Kommer

2. tildelingsrunde

Matti Aikio30 000
Mathis Nango30 000
Margrethe Pettersen30 000
Marita I Solberg30 000
Elin Kåven30 000
Hege Annestad Nilsen30 000
Josef Halse30 000

1. tildelingsrunde

Iŋgor Ántte Áilu Gaup10 000
Synnøve Persen, Anne B. Anti je.25 000
Johan Sara jr.27 000
Hanne Grieg Hermansen15 000
Elin Kåven30 000
Siri Broch Johansen10 000

Ingen tildelinger

Juoigiid Searvi v/Ellen A. Oskal50 000
June Sommer Strask40 000
Anitta Suikkari24 000
Bernt Mikkel Haglund40 000
Marita Isobel Solberg35 000
Inga Márjá Sarre40 000
Joar Nango45 000
A.Berson for Inga Juuso50 000
Kompani Nomad v/Birgitta Stålnert35 000
Elle Sofe Henriksen50 000
Margrethe Pettersen og Joar Nango20 000

Ingen tildelinger

Det internasjonale gjestekunstnerprogrammet, oppkalt etter den avdøde samiske kunstneren Iver Jåks, tilbyr et to måneders opphold i Karasjok, Norge. Programmet kan søkes av profesjonelle billedkunstnere og omfatter en sammenhengende residensperiode i Karasjok på opp til to måneder (minimum en måned). Programmet inbefatter bolig tilgang til atelier, et stipend, samt reisekostnader for residenskunstnerens reise til og fra Karasjok
Samisk senter for samtidskunst administrerer residensprogrammet og er vertskap under residensoppholdet. Kunstnerisk Råd ved Samisk senter for samtidskunst har ansvaret for valg av kunstner.
OBS! Neste søknadsfrist og informasjon om dette legges ut så snart dette utlyses fra SDG.

Tidligere residenskunstnere:

2014: Romain Rambaud (FR)
2013: Roger Mullin (CA)
2012: Ekaterina Kravtsova (RU)

Mer info (trykkbar link)
http://www.samidaiddaguovddas.no/default.aspx?cmd=20&L=NO&View=1&pkLeader=96

Aust-Agder Station Nordica Nelaug
Buskerud Hval Kulturstasjon Hønefoss
Finnmark Bar Internasjonal Kirkenes
Finnmark Iver Jåks artist-in-residency
Finnmark Berlevågatelierene – Kvitbrakka
Finnmark Vadsø Lyset i Varanger
Hordaland: AIR Bergen
Hordaland Messen i Ålvik
Hordaland Ryvarden fyr
Nord-Trøndelag Spillum Dampsag
Nordland Litløy fyr i Vesterålen
Nordland Kunstkvarteret Lofoten
Nordland Svolvær Kunstnerhuset
Oslo Edvard Munchs atelier Ekely
Oslo Rådhusatelierene
Rogaland div kunstnerboliger
Rogaland Sandnes by artists in residence
Rogaland Obrestad fyr, Jæren
Rogaland Stavanger artists in residence
Sogn og Fjordane Dale i Sunnfjord Nordisk Kunstnarsenter
Svalbard Longyearbyen, artsits in residence
Svalbard Ny Ålesund for medlemmer i NBK som kan få støtte av BKH
Telemark Jomfruland, Kragerø
Troms gjesteatelier i Tromsø
Sør-Trøndelag Lademoen kunstnerverksted
Vestfold Åsgårdsstrand, Galleri Ask

DANMARK: FAIR, København
DANMARK: Gammel Have, nytt atelier er under bygging.
DANMARK: Guldagergård, Skælskør
DANMARK: Tranum Strandgård, Jammerbugt, Nordjylland.
FINLAND: Suomen Taiteilijaseuran ateljeesäätiö, den finske kunstnerorganisasjonenes nettsted for gjesteatelier.
FINLAND: Saksala Art Radius.
FINLAND: Arists residency SUMU
GRØNLAND: Artist Retreat Upernavik
ISLAND: The association of Icelandic Visual Artists SIM
ISLAND: Baer i Skagaströnd
ISLAND: Herhúsid i Siglufjördur
ISLAND: Nes Skagaströnd.
ISLAND: Skaftfell i Siglufjördur
NORDEN: Kulturkontakt Nord erstatter NIFCA, forskjellige ordninger samlet under ett
SVERIGE: Baltic Art Center, Visby
SVERIGE: Gästatelje på Härke Konstcentrum
SVERGE: Konstepidemien, Göteborg
SVERIGE: IASPIS
SVERIGE: Lilith Performance Studio, Malmö
SVERIGE: Malongen, NKFs gjestestudio i Stockholm
SVERIGE: Norden, svensk norsk samarbeidsfond, Kunstnerhuset i Svolvær; Norge eller Gerlesborgsskolan i Bohuslän.

ARGENTINA: El Levante Rosario
ARGENTINA: Puerto Manso Bariloche
ARGENTINA: Residencia Corazon La Plata
AUSTRALIA: Artspace Sydney
AUSTRALIA: Bundanon Riversdale
AUSTRALIA: Parramatta søknad her
BELGIA: Air Antwerpen
BRASIL: Instituto Sacatar Salvador, Bahia
BULGARIA: Silvia Retrat Patalenitza
CANADA: Est Nordest Chaudières-Appalaches.
CANADA: Full Tilt Newfoundland
CANADA: Pouch Cove Newfoundland
ENGLAND: Delfina Bankside, London
ENGLAND: Gasworks South London
ESTLAND: Eesti Kunstnike Liit Tallin
ESTLAND: MoKS Põlva Maakond
FRANKRIKE: Cité Internationale des Arts, Paris. Ingrid Lindbäck Langaards stiftelse
FRANKRIKE: AIR A-Z Le Parc Pampelonne, Toulouse
FRANKRIKE: La Muse La Montagne Noire, Southern France
HELLAS: Skopelos Foundation for the arts
INDIA: Global Arts Village New Dehli
IRLAND: Flax Art Studios
IRLAND: Irish Museum of Modern AIR Dublin
IRLAND: National Sculpture Factory Cork City
IRLAND: Temple Bar Gallery Dublin
IRLAND: Tyrone Guthrie Center County Monaghan
ITALIA: Abruzzi Mountain Workshop Anversa
ITALIA: Viafarini Milano
ITALIA: Circolo Scandinavo; Skandinavisk Forenings kunstnerkollegium i Roma medlemmer av NBK kan få støtte gjennom BKH, søknadsfrist 1. april 2014.
ITALIA: Atelier Azur Brindisi
ITALIA: Wassard Elea Campania
JAPAN: IAMAS International Academy of Media Arts and Sciences, Gifu
JAPAN: AIR-J Japan’s Artist-in-Residence Programs
KINA: Beijing Da Art Space
KINA: Red Gate Gallery Beijing
LITAUEN: Europos Parkas Vilnius
MEXICO: Soma Mexico City
MEXICO: Fondation Gruber Mérida, Yucutan
NEDERLAND: Transartsists nederlandsk nettsted for gjesteatelier
NEDERLAND: Rijksakademi AIR Amsterdam
NEDERLAND: European Ceramic Work Centre, internasjonale workshops for leire og keramikk.
NORDEN: har egen side
NORGE: har egen side
PORTUGAL: Obras Evoramonte
SKOTTLAND: Cove Park Helensburg
SKOTTLAND: Scottish Sculpture Workshop Aberdeenshire
SPANIA: Can serrat Barcelona
SVEITS: Künstlerhaus Boswil
SVEITS: Internationales Austauch und Atelierprogramme Basel
TSJEKKIA: Center for Contemporary Arts Prague
TSJEKKIA: Milkwood AIR South Bohemia
TYRKIA: Platform Garanti Istanbul Residency Programme OCA
TYRKIA: Aden Art Center Istanbul
TYSKLAND: Touring Artists
TYSKLAND: Kunstnerhus i Tyskland formidlet av Goethe-instituttet
TYSKLAND: Berlin Mitte OCA
TYSKLAND: Edith-Ruß-Haus für Medienkunst Oldenburg
TYSKLAND: Künstlerhaus Bethanien Berlin OCA
TYSKLAND: Künstlerhaus Balmoral Köln
TYSKLAND: Künstlerhaus Blumen Leipzig
TYSKLAND: Künstlerdorf Schöppingen Borken
TYSKLAND: Akademie Schloss Solitude Stuttgart
TYSKLAND: Sparwasserhq, Berlin
TYSKLAND: Weimar
TYSKLAND: Künstlerhaus Worpswede Osterholz-Scharmbeck
USA: 18th Street Arts Center Sant Monica
USA: Artist communities fellesorganisasjon for am gjesteatelierer
USA: Art Omi International Residency New York
USA: Atlantic center for the arts Florida
USA: Location 1 New York
USA: ISPC New York OCA
USA: PS1 New York
USA: Sculpture Space Utika, New York
ØSTERRIKE: Air Niederösterreich Krems an der Donau

Evttohus NBK dáidagiid gaskkusteames

Go dáiddačájáhus lágiduvvo de lea dehálaš ahte leat lihtodan buriid šiehtadusaid mat muddejit dili gaskal dáiddára ja čájáhusbáikki. Jus čájáhusbáiki ii leat ráhkadahttán iežas soahpamušaid, de sáhttibehtet geavahit soahpamušaid mat leat gávdnamis liŋkkas mii lea bajábealde.

Čájáhusšiehtadus man Norgga Dáiddasearvvit lea čállán

Muitte ahte galgá álot leat čadni soahpamuš gaskal čájáhusbáikki ja dáiddára (iid), ja ahte goappaš bealit leat ožžot goabbatge gáhppálaga. Máŋga dáiddasearvvit leat hábmen iežaset čájáhusšiehtadusaid mat leat heivehuvvon dáiddasearvvi dilálašvuođaide. Dáiddasearvvit geain ii leat dákkár šiehtadus, sáhttet geavahit standárdašiehtadusa, man Norgga Govvadáiddárat(NBK), Norgga Dáiddaduojárat (NK) ja Norgga Dáiddasearvvit leat dohkkehan.


Vuovdinšiehtadus man Norgga Dáiddasearvvit lea čállán

Muitte ahte vuovdišiehtadus galgá leat njealji gáhppálagas. Sihke oasti, dáiddasearvi, dáiddáriid ja Govvadáiddáriid veahkkefoanda – BKH (doppe gos dát lea áigeguovdil) galget oažžut ovtta gáhppálaga guhtege. Dáidda mas vuovdinsupmi lea badjel 2 000 ruvnno, de galgá 5 % máksojuvvot Govvadáiddáriid Veahkkefondii

Luoikkaheapmi man Norgga Dáiddasearvvit lea čállán

Máŋga dáiddaservviin leat iežaset dáiddačoakkáldagat, maid láigohit suohkaniidda ja fitnodagaide. Dát sáhttá leat buorre liigedienas, muhto muitte ahte gánnáha čállit soahpamuša mii čielggada ovddasvástádusdilálašvuođa luoikkaheami oktavuođas. Sihke láigoheaddji ja luoikkaheaddji galgaba goabbáge oažžut šiehtadusgáhppálaga.

Riikkaidgaskasaš soahpamušaid mielde lea govvadáiddáriin vuoigatvuohta fievrridit iežaset dáidaga rastá riikkarájáid almmá tuollu máksimis. Spiehkastaga vuolggasadji lea jagi 1948 Firenze soahpamuš. Dát lea UNESCO-soahpamuš kulturlonohallamiid birra. Ahte govvadáidagis, mii lea kulturbuorri, ii galgga dárbbašit máksit tuollu čállojuvvui riikkaidgaskasaš gávpesoahpamušortnegii, Brussel Customs Convention. Dán lea máŋgii dárkkistuvvon WTO-šiehtadallamiin ja spiehkastat nannejuvvui The Istanbul Convention (1990) bakte. Spiehkastat eaktuda ahte lea dáidda mii galgá čájehuvvon iige dáidda mii vuosttažettiin galgá vuvdojuvvot, muhto soahpamuša lasáhusas  rahppojuvvo vejolašvuohta maiddái vuovdit. Dát lea riikkaidgaskasaš soahpamušat eaige válddahala lassiárvodivada LÁD (lassiárvodivat, momsa, TVA, VAT). LÁD lea nationála gávpejođošvearru ja njuolggadusortnet rievddada riikkas riikii. Dábálaččat lea nu ahte lea juohke ovttaskas riikka čájáhusbáiki mii šaddá várret dahje dáhkidit vejolaš LÁD-árvvuid. Dábálaččat LÁD-čuolbmabealli dušše čuožžila go lea sáhka vuovdinčájáhusas.

Váikko lea dákkár riikkaidgaskasaš soahpamušortnet de dávjá váttisvuođat čuožžilit go lea johtimin dáidagiin riikkarájáid rastá. Eai buot tuollárat dovdda njuolggadusaid ja báikkálaš LÁD-njuolggadusat sáhttet dagahit váttisvuođaid. Danin lea dárbbašlaš rádjet buori áiggi dákkár sáddehusaid vai lea áigi čovdosiid gávdnat go váttisvuohta čuožžila. Go lea dáidda mii galgá sáddejuvvot nuppi riikii, de lea dehálaš ahte sáddehusbáhpiriin čielgasit boahtá ovdan ahte lea dáiddačájáhusas sáhka ja ahte dát dáidda fas galgá máhcahuvvot álgoriikii maŋŋil go čájáhus lea loahpahuvvon. Tuollotariffa sajádat 97.01 flg regulere makkár dáidaga sáhttá tuollu haga buktit Norgii. Dáidaga man sáhttá buktit Norgii almmá máksimis tuollu, sáhttá buktojuvvot Norgii iige dárbbaš máksit lassiárvodivada go lea dáiddár ieš guhte dáidaga buktá. Gávdnojit maiddái fievrridanfitnodagat geat máhttet hálddašit dáiddasáddehusaid. Váikko lea divrras bálvalus, de sáhttá álkidahttit sin čehppodaga ávkkástallat. Dábálaččat fievrridanfitnodat vállje sáddet dáidagiid oktan duollodokumeanttaiguin.

Maiddái fertet rávvet dáiddáriid hábmet iešdieđáhusa (eŋgelasgillii) mas boahtá ovdan son dat lea dáidagiid dahkki ja oamasteaddji.

Vižžojuvvon NBK siidduin

Dá lea soames ávkkálaš čujuhusat:

Tuollotariffa, sajádat 97:
http://www.toll.no/templates_TAD/GuideArticle.aspx?id=196118&epslanguage=no
http://www.toll.no/templates_TAD/Tolltariffen/Chapter.aspx?id=278821&epslanguage=no

 

Tuollotariffa, Sajádat 58:
http://www.toll.no/templates_TAD/Tolltariffen/Chapter.aspx?id=262395&epslanguage=no#

 

Láhkaásahus lassiárvodivatláhkii (lassiárvodivat láhkaásahus)
§ 1-3-2. Dáidagat
http://www.lovdata.no/for/sf/fd/td-20091215-1540-001.html#1-3-2

 

Kulturmomsalávdegoddi
14.2 Doaibmi dáiddárat
http://www.regjeringen.no/nb/dep/fin/dok/nouer/2008/nou-2008-7/15/2.html?id=503984

Viežžan NBK siidduin

Honorárameroštallan dáiddalaš bargguid ja prošeaktaohcamušaid oktavuođas
Iešheanalaš ealáhusdoalli dáiddáriin ferte juohke áidna ieš mearridit hatti iežas bálvalusain. Lassin ávnnasgoluide, ferte maiddái meroštallat diibmomeari ovdabargui/jurddariđđui, prošeavtta čađaheapmái ja hálddašeapmái. Lassin dasa ahte lea dihtomielalaš makkár árvu bidjá iežas bargui, de lea maiddái ávkkálaš dovdat oaivadeaddji  ja gustovaš hattiid. Gilvoláhka gieldá almmuheames oaivadeaddji vuolimus hattiid, ávžžuhusaid “gáibideames dohkálaš mávssu” ja sullasaš dieđuid. Váilevašvuođa dihte lea BKHF

NEAVVAGAT JA ČUJUHUSAT

Meroštallan diibmohatti

Frilansweb.no  lea almmuhan kalkuláhtora mas sáhttá rehkenastit man ollu diibmobálkká berret gáibidit barggus: Kalkuláhtor

Bálká vrd. honorára ealáhusas

Nu go eará ealáhusdoallit fertejit maiddái dáiddárat meroštallat alibuš mávssu ealáhusdoaimmas go barggu ovddas maid dábálaš bálkábargi dahká. Dán son dahká danin go son ii oaččo buhtaduvvot goluid iežas kánturgoluid jna., go ii oaččo luopmoruđaid, go ii leat dáhkádus iige seamma vuoigatvuođat go mat bargiin leat, muhto dattetge ferte máksit lasihuvvon oadjodivada. Ealáhusdolliin ii leat riekti oažžut buohcanruđaid vuosttaš 16 beivviid ovddas. Maŋŋil dan oažžu dušše 65%. Loga eanet erohusaid birra gaskal bálkábargiid ja ealáhusdolliid dás.

Go honorára ii máksojuvvo bálkán muhto honoráran ealáhusdolliide de barggaheaddji ii dárbbaš máksit ea.ea. buohcanruđaid, luopmoruđaid ja bargoaddidivada. Dát dagaha ahte barggaheaddji seastá unnimusat 30%. Jus galggaš buhtadit earret eará lasihuvvon oadjodivada, dáhkádusa, bargoneavvuid- ja kontordoibmii de ealáhusdoalli dábálaččat šaddá gáibidit duppalit dábálaš bálkámeari ektui.

Performancekunst.no: Bálkáhit neavttašandáidaga
Stáhta mátke-, biebmo- ja idjasaji máksomearit


Oaivadeaddji máksomearit diimmuid mielde máksámuš go oahpaha alit oahpahusas (FUOM! 2004):
– Álkes oahpahus: kr 310 juohke oahpahusdiimmus.
– Standárdaoahpahus: kr 545 juohke oahpahusdiimmus.
– Earenoamáš oahpahus: kr 800 juohke oahpahusdiimmus.
(Oahpahusbarggu máksomearit  ledje čállojuvvon Stáhta Bargiidgiehtagirjái gitta jagi 2004 rádjai. Das rájes lea gaskamearálaš bálkálassáneapmi stáhtas leamašan sullii 5 %. Dát máksomearit dulkojuvvojit bálkámearrin (oktan ráhkkanemiin) go doaimmaha oahpahusa diibmodásis, iige máksámuššan iešheanalaš ealáhusdolliide. Buohtastahttimii diehtun sáhttet logaldallama honorárat Dáiddaallaskuvllas Bergenis leat gaskal 2 000 ja 2 500 kr). NBK-miellahtut  sáhttet searvat miellahttun Dutkanlihttui  vuoliduvvon haddái. Dát organisašuvnnat gullet nubbi UNIO:i ja nubbi ges LO:i ja sis lea dakko šiehtadusat stáhtain ja suohkaniiguin. Dát lea relevánta ea.ea. sidjiide geat ollu oahpahit skuvllain.


Honoráraoassi prošeaktaohcamušaid oktavuođas
Lea dehálaš oainnusmahttit man olle duođai máksá go lágida čájáhusaid ja prošeavttaid. Lassin ávnnasgoluide de ferte prošeavttas maiddái rehkenastit diibmomeari ovdabargui/jurddariđđui, ja prošeavtta čađaheapmái ja hálddašeapmái. Maiddái bajit dásis lea dehálaš oainnusmahttit man ollu duođai máksá buvttadit dáidaga juolluduvvon doarjagiid sturrodaga ektui. Jus boahtte áiggis galggaš doaivva ahte várrejuvvojit eanet ruđat govvadáidagii, de fertet čájehit sihke ruhtadárbbu  ja goluid.


Relevánta máksomearit lávdegottiin
Vuolábealde leat ovdamearkkat ja oasit máksomeriin ja soahpamušain mat sáhttet leat vuolggasadjin go mearridit hattiid:

Norgga Govvadáiddárat / Kultur- ja girkodepartemeanta
Bagadallit čiŋahanáššiin (čakčamánu 2012): 558,- diibmui.

Stáhtas
Buhtadas stáhtalaš lávdegottiin (2011):
Jođiheaddji: kr 475 diibmui
Eará miellahtut: kr 360 diibmui
Buhtadas iešheanalaš ealáhusdolliide stáhtalaš lávdegottiin:
Bargu čoahkkimiin: kr 990 diibmui
Čoahkkinráhkkaneapmi: kr 360 diibmui
(Oaivadeaddji máksomeari vižžojuvvon Stáhta Bargiidgiehtagirjjis 2011

Riikkakonseartat
Juohke konseartabeaivvis go leat mátkkis (2007): kr 2.232
(Ráhkkaneaddji bargu, prošeavtta hábmen jna. boahtá lassin)
Kultuvrralaš skuvlalávka Hordalánddas lea soames oktavuođain váldán vuođu riikkakonseartta máksomeriin.

Norgga Girječálliidguovddáš (Forfattersentrum)
Unnimus máksomearit go bargá skuvllain (2011):
Eaŋkildiibmu klássalanjas (30 oahppi): kr 1.490
Duppaldiibmu klássalanjas: kr 1.990
Eará máksobarggut:
Lohkan jna. gitta 30 min: kr 1.490
Lohkan ja eará oasálastin badjel 30 min: kr 2.490

BONOs máksomearit
Norgga Journalisttasearvvi luođubargiid máksomearit
(Oassi vuolimus máksomeriin jagi 2008)
Teaksta: kr 560 diibmui (unnimus honorára: kr 1.090)
Govven: Standárda honorára juohke govas: kr 1.450 rájes
Govvenbarggu diibmohaddi: 2 diimmu rádjai: kr 1.950
Badjel guokte diimmu bargu: kr 560  diibmui
TV: Gárvásit redigerejuvvon ođasášši guhkkodat gitta 1 min ja 30 sek. rádjai kr 8.540
Gárvásit redigerejuvvon feature tv-bihttá gitta 2 min ja 30 sek rádjai: kr. 11.000
Diibmohaddi TV/rádio bargguin: kr. 560

Erohus bálkábargi ja iešheanalaš ealáhusdoalli gaskkas
Lea erohus honorára sturrodagas mii máksojuvvo ealáhusdolliide ja bálkká mii lea mearriduvvon bálkábargiide. Doarjjamearit lea alibut iešheanalaš ealáhusdolliide, danin go iešheanalaš ealáhusdoallit eai oaččo máksojuvvot goluid iežas kantuvrii eaige bargolatnjii, luopmoruđaide, dáhkádusaide dahje bargiidvuoigatvuođaide. Iešheanalaš ealáhusdolliin ii leat riekti oažžut buohcanruđaid vuosttaš 16 beivviid ovddas. 17 beaivvi rájes ožžot sii dušše 65%.

Gihppaga Bargi dahje iešheanalaš ealáhusdoalli man Vearroetáhtta lea almmuhan gávnnat dás

Dása gávnnat vástádusaid gažaldagaide buohcanruđaid birra, vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat guske iešheanálaš ealáhusdolliide ja čohkkejuvvon dieđuid dehálaš mearrádusaid birra.

Váhnenruđat riegádahttimis
Váhnenruđat galget sihkkarastit dietnasa riegádeami oktavuođas. 2008 suoidnemánu 1.beaivvi rádjai lei iešheanalaš ealáhusolliin riekti oažžut dušše 65 % buhtadusa dietnasa ektui váhnenpermišuvnna oktavuođas, ja sii šadde oastit iežaset dáhkádusa jus galge oažžut seamma  mađe ruđaid go dábálaš bálkábargit. Váldonjuolggadus dál lea ahte buohkat galget oažžut 100 % buhtadusa. Dattetge ferte leat leamašan bargonávccalaš unnimusat guhtta mánu maŋimus logi mánus ovdal go váldá permišuvnna, jus galggaš oažžut váhnenruđaid. Láhka rievdaduvvui 2009 suoidnemánu 1. beaivvi ja 2011 suoidnemánu 1. beaivvi rájes. Seamma áigodaga rájes lea maiddái iešheanalaš ealáhusdolliin riekti oažžut riegádahttinruđaid.

Dieđut NAV:s gávnnat dás


Bargguhisvuođaoadju
Jus galggat olahit vuoigatvuođa oažžut beaiveruđaid de lea eaktun ahte dieđihat ahte leat barggu haga, ja aktiivvalaččat ozat bálkádietnasa buhtadusa NAV:s. Beaiveruđaid meroštallan jna. dahkko du mannán jagi dietnasa mielde. Beaiveruđat meroštallojuvvojit du buoremus bálkádietnasa mielde, juogo dan mielde mii dutnje lea máksojuvvon maŋimus loahpahuvvon kaleandarjagi, dahje gaskamearri golmma maŋimus loahpahuvvonkaleandarjagiid ovdal dan beaivvi go beaiveruđaid gáibádus ovddiduvvo (2013). Dábálaččat ferte miehtat váldit barggu vaikko gos riikkas.

Váldoeavttus jus galgá oažžut beaiveruđaid lea ahte:

  • Bargoáigi lea oaniduvvon unnimusat 50 proseanttain.
  • Ohcci ferte leat duohta bargoohcci.
  • Ohcci ferte orrut dahje orodit riikkas. Almmolaš doarjagiid hálddaša Bargo- ja čálgoetáhta (NAV).

www.nav.no

Dieđuid NAV:s dábálaš johtočálus beaiveruđaid birra gávnnat dás

Dieđut dieđihangeatnegasvuođa ja ámmátlaš dáiddalaš barggu birra gávnnat dás (Oza webloganis dieđuid dáiddalaš barggu birra)


Fáktádieđut atelieras bargama ja NAV dieđihangoarttaid birra
Dáiddáriin don sáhtát leat registrerejuvvon NAV-vuogádahkii seammás go barggat atelieras almmá mearkumis dan dieđihangortii. Eatnasat (maiddái NAV kantuvrras) eai dieđe dán vejolašvuođa, ja dávjá sii dieđihit ahte dieđihangortii galgá mearkut diimmuid vaikko ii leat bálkábargu. Dát ii leat áibbas riekta, ja lea dehálaš dan diehtit (muhto gažaldat lea baicca dat ahte mearkkaša go njuolggadusa geavaheapmi ahte mii ieža goaridat iežamet fidnu?).

NAV njuolggadusaid mielde diimmuid čállimis dieđihangortii, de dáiddáriin it dárbbaš čállit diimmuid mat gullet «dábálaš hárjehallamii eaige gula bálkáhuvvon bargui ». Dát mearkkaša ahte don sáhtát čađahit dábálaš suokkardanbargguid / geahččalemiid atelieras mat eai njuolga gula bálkáhuvvon bargui. Loga oasi johtočállosis, § 11-7 dieđihangeatnegasvuođa ja ámmátlaš dáiddalaš bargguid birra, vuolábealde:

Ámmátlaš dáiddalaš bargu

Dáiddárat galget čállit daid diimmuid go doaimmahit iežaset fitnu oktavuođas (dasa gullet ráhkkaneamit, hárjehallamat konkrehta bargguide, konsearttaide, čájáhusaide jna.). Diibmolohku sáhttá, jus ii leat eará vejolašvuohta, mearriduvvot árvvošteami vuođul man dahká ovttasráđiid NAV-kantuvrrain. Eará hárjehallandiimmut mat eai gula bálkáhuvvon bargguide it dárbbaš čálihit dieđihangortii.

Dáiddár gii lea ožžon, dahje doarjjaáigodagas oažžu bargostipeanda  Stáhta dáiddárráđis dahje vástideaddji stipeandda, meroštallojuvvo ahte son bargá 50 proseanta olles virggi ektui dan áigodaga go son vuostáiváldá stipeandda. Stipeanda dieđihuvvo bálkán, ja stipeandda vuostáiváldi galgá dieđihangortii čállit 18,5 diimmu vuosttaš vahkkui ja 19,0 diimmu nuppi vahkkui.

Buot bálkáhuvvon barggut, dáiddalaš doaimmas mat lea badjel 18,5 ja 19 diimmu galget čálihuvvot lassin. Viidáset galgá eará bargu mii ii gula dan bargui maid stipeanda galgá buhtadit, čállojuvvot dieđihangortii.

Mátkkošteami ja orodeapmi konsearttaid, čájáhusaid oktavuođas jna; de galgá čállit 7,5 diimmu juohke jándora go lea eret ruovttus.

Olles johtočálus

Ahkepenšuvdna
Penšuvdnavuogádat lea maŋimus jagiid rievdaduvvon nu ahte čadno lagabui bálkásturrodahkii, bargočatnaseapmái dahje priváhta čovdosiidda. Dát mearkkaša ahte jus dus jeavddalaččat leat leamašan vuollegis bálkkát de šattat vuolimus ealáhagain birget, jus juo it leat lihtodat liigedáhkádusa.

Ealáhaga supmi mii máksojuvvo lea dat seamma maid oaččut álbmotoajus, bargopenšuvdnaortnega bakte bargoaddis ja iežat seastimis.

Álbmotoaju ahkepenšuvdna galgá sihkkarastit dutnje birgemuša das rájes go deavddát 67 jagi. Váldonjuolggadussan lea ahte don galggat leat orron Norggas unnimusat golbma jagi maŋŋil go devdet 16 jagi, ja ahte bisut miellahttun álbmotoajus. Ahkepenšuvnnas lea vuođđopenšuvdna ja liigepenšuvdna.

Olles vuođđopenšuvdna ja sierralasáhus vástida unnimusealáhaga. Olles vuođđopenšuvnna oaččut jus leat orron Norggas 40 jagi. Ovttaskas olbmuide mearkkaša dievas vuođđopenšuvdna mii vástida vuođđosupmi sturrodaga.

Liigepenšuvdna meroštallojuvvo du bargodietnasa mielde ja galle jagi dus lea leamašan bargodienas. Jus galggat oažžut olles álbmotoaju Norggas, de gáibiduvvo ahte lea orron unnimusat 40 jagi Norggas das rájes go devdet 17 jagi.

Bargopenšuvdna lea álggahuvvon eanas fidnojoavkkuide. Bargopenšuvnna sáhttá  oažžut bargoheaitaga rájes ovdal go joavdá álbmotoaju ahkkái. Eanemus dovddus ordnet dál lea AFP (šiehtaduvvon penšuvdna). Dáid ortnegiid ruhtadeapmi dahkko go bargoaddi doallá dása du bálkkás, seammás go bargoaddit maiddái mákset iežaset oasi.

Friddjapoliisa lea penšuvdnavuoigatvuohta mii du bargodilálašvuođas lea čoggon (Kollektiivva penšuvdnadáhkádus).

Penšuvdnaseastinsoahpamuš lea dat maid juohkehaš ieš máksá dáhkádus- dahje seastifitnodahkii mii dasto osiid mielde máksojuvvo ruovttoluotta penšuvdnaagis.

Buohcanruhta ja dáhkádus
Bargit ožžot buohcanruđaid bargoaddis vuosttaš buohcanbeaivvi rájes iežasdieđáhusa dahje doavtterduođaštusa vuođul. 17. beaivvi rájes (2009) máksá oadjokantuvra buohcanruđaid bargiide ja iešheanalaš ealáhusdolliide. Leat stuorra erohusat das maid bargi oažžu go buohccá ja maid ealáhusdoalli oažžu. Bargi oažžu máksojuvvot buohcanruđaid 100 % buohcanruđaid vuođu ektui, muhto iešheanalaš ealáhusdoalli ges oažžu máksojuvvot dušše 65 % 17. beaivvi rájes.

Buohcanruđaid meroštallanvuođđu lea penšuvdnaaddi sisaboahtu (persovdnasisaboahtu).

Dieđut NAV:s buohcandieđáhusa birra gávnnat dás

Luođubargiin dahje iešheanalaš ealáhusdoallin de sáhtát lihtodit liigedáhkádusa NAV:s jus háliidat buoret vuoigatvuođaid jus buohccát. Dáhkádus láhče dutnje ekonomalaš dorvvolašvuođa buohcama oktavuođas ja ollásit geasusvuoiggaduvvon iežat livdnegis. Dáhkádusmáksámuš ođastuvvo jahkásaččat. Jagi 2013 lea njuolggadusat ná:

  • Jus áiggut buohcanruđaid vuosttaš beaivvi rájes, de fertet máksit 3,1 proseanta buohcanruhtavuođus. Dát vuođđu lea golmma maŋimus jagiid penšuvdnaaddi sisaboađu gaskamearri (persovdnasisaboahtu). Ovdamearka: Jahkásaš gaskamearálaš bálká lea 300.000, de šattat máksit 9 300,- jahkái.
  • Dievas buohcanruđat vuosttaš buohcanbeaivvi rájes máksá 10 % máksá 30 000,-
  • Dievas buohcanruđaid máksámuš 17. Buohcanbeaivvi rájes máksá 2,7 % máksá 8 700,- jahkái.
  • 65 % buohcanruhta vuosttaš buohcanbeaivvi rájes máksá 5 400,- jahkái.

Luođubargit: NAV meroštallá dáhkádusmávssu luođubargiide dan mielde man ollu bálkká sáhtát duođaštit. Don fertet duođaštit man ollu bálkká don vuorddát oažžut. Ovdamearkkat sáhttet leat iešdieđáhus, bálká- ja vearrogeassinbábir, bálkálihput dahje bargosoahpamušmáŋggus. NAV čađaha oktagaslaš árvvoštallama.

Iešheanalaš ealáhusdoallit: NAV meroštallá ealáhusdolliid dáhkádusmávssu ealáhusdietnasa mielde man sáhtát duođaštit. Dát sáhttá leat ealáhusdieđáhus, duođaštus go leat ovdavearu máksán, rehketdoallis gárvvistuvvon  mearreáigerehketdoallu jna. Dát geavahuvvo dassážii go dus lea golbma jagi ealáhusdienas lea livdnejuvvon.

Liigedáhkádusa sáhtát oastit jus rabat NAV neahttasiidduid ja doppe sáddet dáhkádusohcamuša skovi NAV 08-36.05 bakte. Lea maiddái vejolašvuohta oasit liigedáhkádusa dábálaš dáhkádusfitnodagain, eará hattiide gos NAV:s.

Dieđut NAV:s buohcandáhkádusa birra gávnnat dás.

Lámisvuođapenšuvdna
Lámisvuođadoarjja galgá sihkkarastit dietnasa ealiheapmái dasa gii guhkit áigái lea manahan dinennávcca buozalmasvuođa, vahága dahje vigi dihte. Leat guovttelágan doarjagat: áigeráddjejuvvon bargonávccahisvuođadoarjja ja lámisvuođapenšuvdna.

Álbmotoaju bargonávccahisvuođadoarjaga ohcamuš galgá ovddiduvvot čálalaččat dahje njálmmálaččat du báikkálaš NAV-kantuvrii. Váldonjuolggadussan lea ahte don galggat leat leamašan miellahttun álbmotoajus maŋimus golbma jagi ovdal go šaddet bargonávccaheapme. Don galggat leat gaskal 18 ja 67 jagi. Dinennákca galgá njiedjan guhkilmas buozalmasvuođa, vaháguvvama dahje vigi dihte. Gáibiduvvo maiddái ahte buozalmasvuohta, vahát dahje vihki galgá lea váldosivvan manin dinennákca lea njiedjan.

• Don galggat leat čađahan heivvolaš dálkkaslaš divššu ja barguimáhcaheami buorideames iežat dinennávcca.
• Dinennákca galgá leat njiedjan unnimusat 50 proseanttain. Almmolaš doarjagiid hálddaša Bargo- ja čálgoetáhta (NAV).

Dieđut NAV:s gávnnas dás


Vižžojuvvon NBK siidduin

Man ovddas válddát mávssu? Leage dihtomielalaš ahte gálvvu maid vuovddát lea vuoigŋaduodji.

Geavahanvuoigatvuohta

Vaikko lea málagovva mii lea biddjon govvarápma sisa itge šat dan oainne goassege, de ii leat málagovva maid oasti lea oastán. Son lea oastima ja máksima bakte ožžon vuoigatvuođa váldit dáidaga mielde ruoktot. Dáidaga haddi lea sorjjasmeahttun dasa man ollu leat máksán lerret, govvarápma, ja málas, dahje man guhka ádjánit dáidaga gárvvistit.

Geavahanvuohki

Masa oasti áigu geavahit dan gálvvu maid dus oastá, maiddái mearrida man ollu sii galget máksit. Jus dát leat almmolaš báikkis de oallugat sáhttet oaidnit vuoigŋaduoji. Neavva jus áiggut leat jáhkihahtti (hadde-) šiehtadalli, de lea ahte oahppat fuomášit ja oaidnit nuppi beali dárbbuid ja gáržžidusaid.

Áigi ja sadji

Lea erohus das goas dáidda galgá čájehuvvot priváhta báikkis dahje čájehuvvot olles Norggas dahje muđui máilmmis, ja lea maiddái erohus das ahte galgá go čájehuvvot bisttuhis dahje guhkit áigodaga.

Lassiárvu

Dan maid oasti máksá, lea dat lassiárvu maid don vuođđudan iežat gelbbolašvuođain, vásáhusain ja buvttadangoluiguin. Don leat máŋggaid jagiid bargan reidemis du dáiddalaš dajahusaid, vázzán skuvllaid ja kurssaid, iešoahpa čađahan, geahččaladdan ja dutkan, lohkan girjjiid fáttá birra ja iežas vuovdalan dáiddáriin. Dasa lassin dus leat golut ateliera/bádjái, dáhkádusaide, dáiddaorganisašuvnna miellahttuvuođamáksu, oadjodivadat ja ollu, ollu earáide.

Diibmohaddekalkuláhtor

Ávkkástala dieđuid diibmohaddekalkuláhtoris duogášdiehtun alccat. Nu guhkas go vejolaš de galggat garvit faktureremis diimmuid vuođul. Dalle don sáhtát váldit buori hatti vuoigatvuođaid ovddas, oasti earenoamáš gáibádusaid ja gažaldagaid, variašuvnnat gaskal doaibmašlájaid ja oastiprofiilla, ja don beasat bargat bargan dainna leahtuin mii  du mielas lea vuogas. Árgabeaivi šaddá eanet vuordevaš, mii ii leat nu endorii go lea ekonomiijas sáhka.

Diibmohaddekalkuláhtor  veahkeha du oaidnit movt du bálká lea biddjon oktii, ja daga buoret vejolašvuođa lihkostuvvat go galggat árvalit bálkká barggaheaddjái. Dat veahkeha du oaidnit man galle bargodiimmu don barggat, ja čájeha maiddái jus bálká bargodiimmuid ektui dagaha “vuolláibáhcaga”. Vaikko dan ii sáhte njuolgut geavahit du beaivválaš doibmii, molsašuddi bargoáiggiin go barggat iežat dáidagiin dahje ohcalat eará dienasgálduid, de dat goittot sáhttá veahkehit du diehtit makkár goluid don fertet atnit muittus, go barggat atelieras.

NBK lea ráhkadahttán diibmohaddekalkuláhtora mii lea heivehuvvon govvadáiddáriidda. Dan gávnnat dás.

Dábálaš kalkuláhtora gávnnat dás www.matte.no/kalkulator.htm

Kemiijalaš bargobiras

govvadáiddáriidda, pdf 32 MB.

Dáiddadivatláhka 5%
Láhka govvadáidaga gávpejođu divada birra jna. 5%, 1948

Buot almmolaš gávppašemiid oktavuođas, ja dakkár gávpedoaimmat mat dán lága mielde buohtastahttojuvvojit almmolaš gávppašemiin, dábálaččat go vuovdá gálvvu mii lea dahkkojuvvon Norggas dahje vieris riikkas, de galgá oasti, lassin gálvohaddái, máksit gitta 5 proseanta rádjai divada gálvohatti ektui. Departemeanta dat mearrida proseantameari sturrodaga.
Daid oktavuođain go oastogálvvu máksá ollislaččat eará dáidagiin, de galgá máksojuvvot divat goappaš dáidaga ovddas, jus vástideaddji vuovdin ruđaid vuostá livččii leamašan divatgeatnegas vuovdin. Divatmáksámuš ii guoskka skeaŋkkaide. Departemeanta sáhttá mearridit njuolggadusaid main mearridit makkár dáidagat gullet divatgeatnegas suorgái ja man viidát galgá divatgeatnegasvuohta leat go vuovdá dáidagiid olgoriikii dahje Svalbárdii.
Govvadáiddáriid Veahkkefoanda hálddaša ortnega.

www.kunstavgiften.no
www.bkhkunstavgift.com
www.lovdata.no

 

Kulturláhka
Láhka almmolaš eiseválddiid kulturdoaimma ovddasvástádusa  birra (Kulturláhka) 2007

Lága mihttomearri lea mearridit eiseválddiid ovddasvástádusa ovddidit ja láhčet kulturdoaimmaid viidát dásis, nu ahte nu oallu go vejolaš sáhttet searvat ja vásihit kultuvrralaš doaimmaide ja viidát vásihit kulturovdanbuktimiid.
Kulturdoaibma lea lágas čilgejuvvon juoga man:
a. ásahit, buvttadit, doaimmahit, gaskkustit ja juogadit dáidaga ja eará kulturovdanbuktimiid,
b. suodjalit, ovddidit máhtolašvuođa, ja seailluhit kulturárbbi,
c. oassálastit kulturdoaimmain,
d. ovdánahttit kulturfágalaš máhtolašvuođa ja gelbbolašvuođa.

www.lovdata.no


Soahpamuš čájáhusbuhtadusaid birra
Buhtadus mearriduvvo soahpamuša vuođul gaskal Stáhta ja nuppi bealde ges Norgga Govvadáiddárat, Norgga Dáiddaduojárat, Friddja Govvideddjiid Lihttu ja Sámi Dáiddačehpiid Searvi. Soahpamuš lihtoduvvo dábálaččat 4 jahkái áin hávil ja fátmmasta buhtadusmeroštallama ja buhtadusa juohkimis. Dás leat lihtodan soabahansoahpamuša (priváhta riektemeannudeapmi) gaskal dáiddaorganisašuvnnaid mat muddejit buhtadusaid juohkima. Juhkkojuvvo buhtadassan jahkásaš juolludemiiguin stáhtabušeahta bakte.